Möödunud reedel kohtusid Euroopa Liidu riigijuhid ja toimus Ülemkogu Erakorraline kohtumine. Pärast vaheaega jätkasid omavahel vaid euroala riikide juhid ning lõpetasid alles kell pool kaks öösel (meie aja järgi kell pool kolm). See, et Euroopa ühisraha riikide juhid kohtuvad reede õhtul ja lõpetavad kell pool kaks öösel peaks olema piisavalt suur signaal, et asi on tõsine.

Seda kohtumist ootasid rahvusvahelised rahaturud juba mitu nädalat. Eriti kuumaks läks rahvusvahelises majanduspressis arutelu nädala algul. Turud on viimasel ajal väga närvilised olnud aga seda pikka ajalugu ei jõua siin kõike ära tuua. Lisaks tõusid eelmisel nädalal Kreeka, Iirimaa ja Portugali riikide laenude intressid. Samuti alandati eelmisel nädalal Hispaania riigi reitingut.

Igatahes olid turuosaliste ootused kohtumise osas kõrged ja kohtumine kauaoodatud. Arvestades euroala kriisi on kõik euroala riikide sellised kohtumised praegusel ajal ülimalt tähtsad ja oma mõjult meile samas suurusjärgus toimunud parlamendi valimistega. Sellest, milliseid samme täna astutakse, sõltub euroliidu majanduspoliitika lähiaastatel, meie otsustusõigus ning kooskõlastamise vajalikkus ja halvima stsenaariumi korral euroliidu koospüsimine.

Reede õhtul vaatasin ma netist uudiseid ja sain aru, et kohtumine veel kestab. Laupäeva hommikul lugesin kohtumise tulemuste kohta Bloombergsist ja Financial Timesist. Sain teada  kohtumise dramaatika kohta, kuidas Iirimaa ei nõustunud ettevõtte tulumaksu tõstmisega ja kuidas siis Iirimaa jäi ilma intressi alandamisest ning laenutähtaja pikendamisest. Kreeka laenul otsustati intressi alandada ja tähtaega pikendada, sest Kreeka pani võlakoorma vähendamise nimel müüki 50 miljardi euro ulatuses riigi vara ning lisaks on nad  ka kulusid kärpinud. Samuti sain ma teada, et loodud fond, mis garanteerib probleemsete riikide laenusid, võib osta riikide võlakirju vaid esmaselt turult. See tähendab, et siis kui riik neid emiteerib. Juba ringlevaid võlakirju fond ostma ei hakka. Ning ühtteist võis veel välja lugeda. Igatahes jäi kohtumine alla turgude ootustele ja huvitav on vaadata, kuidas turud esmaspäeval reageerivad.

Aga siinkohal ei ole minu eesmärk anda edasi kohtumise tulemusi. Ma vaatasin, kuidas seda Euroopa rahaliidule nii tähtsat sündmust kajastas meie on-line meedia.

Vabariigi Valituse koduleheküljele ilmus uudis „Ansipi hinnangul on konkurentsivõime pakt euroalale vajalik“ laupäeva hommikul kell 10.35. Selle teate sisu erines üsna palju sellest, millest rahvusvahelises meedias juttu oli.  Tunda oli, et selle oli ametnik lihtsalt kokku kirjutanud. Peaministrit ükski ajakirjanik küsitlema ei hakanud. 10.50 tegi sellest uudise Õhtuleht, 11.23 Postimees, 11.30 Delfi ning alles kell 13.51 Äripäev ja  veidi teises vormis ERR kell 21.27

Kuidas kajastasid seda uudist meie põhjanaabrid?

Helsingin Sanomat teatas kell 3.27 ehk siis tunnikene pärast kohtumise lõppu, et „Kiviniemi: Soome garantiid euromaadele ei kasva“.  Kuna soomlastel on kohe valimised tulemas ning probleemsete riikide garanteerimine on seal debatis oluline teema, siis loomulikult küsiti kohe võimalike uute kohustuste suhtes.

Sellest koosviibimisest endast andis Vabariigi Valitsuse kodulehekülg teada eelmise päeva õhtul ehk neljapäeval 10. Märtsil kell 16.37. Seal mainiti, et toimub Ülemkogu Erakorraline kohtumine ja euroala mitteametlik kokkusaamine.

Sellest tegi Postimees online uudise 17.36, kus kohtumise sisu kirjeldatakse nii: „kus arutatakse majanduspoliitika koordineerimise tõhustamist konkurentsivõime suurendamise nimel eurotsoonis.“ Selline emotsioonitu keelekasutus, mis ei anna edasi kohtumise tähtsust ja dramaatilisust. Kriisist euroalal ja võimalikest lahendustest mitte sõnagi.

ERR võttis pressiteatest esimese otsa, mis rääkis Liibüast. Rahaliidu teema jäi sealt välja ning avalikustas selle reede hommikul.

Äripäev onlines ei mainitud terve reedese päeva jooksul kordagi õhtul algavast kohtumisest. Küll aga saime me teada, et „Jussi Õlletuba püüab kõigile meeldida“ ja „Rohukülast Vormisse enam jääteed pidi ei saa“.

Reede hommikul oli Päevalehe online versioonis suhteliselt põhjalik artikkel Raimo Poomi sulest „Ansip jätab homme võimukõnelused, Brüsselis tuleb Eesti makse kaitsta“.

Kokkuvõttes tundub mulle, et koosolek, kus otsustatakse missugune on Euroopa Liidu majanduspoliitika ja ka see kuipalju me teiste liikmete laene käendame, on meie meedia jaoks täiesti teisejärguline. Samuti ei ole piisavad valitsuse pressiteenistuse teated. Me vajame oluliselt rohkem informatsiooni sellest, mis toimub Euroopa Liidus.

See on ainult üks näide meie majandusajakirjanduse tasemest. Olles majandusuudiste tarbija erinevates keeltes ja kultuuriruumides, on mul väga tihti tunne, et Eesti ei kuulu Euroopa Liitu aga võib-olla isegi mitte planeedile Maa. Nii erined on teemad ja uudised.

Ma arvan, et meie meediajuhtidel on mille üle mõelda. Provintsistumine on tänapäeva maailmas, kus on internet ja kaasaegsed lennuühendused, mentaalne mitte geograafiline mõiste.