Riigikohus andis napi häälteenamusega rohelise tule ESM-iga ühinemiseks ja nüüd on pall Riigikogu käes. Arvestades ülinappi häälteenamust Riigikohtus ja vastuargumente, ei ole Riigikogu liikmete otsustamine lihtsate killast. Aga arvestades parteilist distsipliini, otsustatakse ilmselt ESM-iga ühineda.

Huvitav on täna mõelda, kuidas oleks otsustanud valitsus siis, kui neil oleks olnud Riigikohtu hinnang enne otsuse tegemist. Kas ei oleks hea tava selliste tähtsate otsuste korral küsida Riigikohtult varem hinnangut?

Positiivsena tuleb tunnistada, et lõpuks on diskussioon eurokriisist ka Eestimaa pinnale jõudnud! Aega võttis, aga pikapeale hakkame Euroopasse jõudma. Nüüd tuleb protsessi kiirendada ja teistele diskussiooni osas järgi jõuda.

Kui me vaatame eurokriisi ja selle edasisi võimalikke lahendusi, on võimu edasine tsentraliseerimine paratamatu. Alternatiiviks oleks kõikide riikide tagasipöördumine rahvusvaluutade juurde. Riigikohtu argumentatsiooni vaadates on vähemalt üks selge: praeguse põhiseadusega me selles eurokriisis kaua elada ei saa. Häälteenamus 10:9 ei ole sellistes põhimõttelistes kohtades jätkusuutlik ega ka mitte õiglane. Seda võib teha ainult üks kord, aga see ei saa olla alati nii. Pigem viitab see otsustus, et põhiseadus ei vasta uuele olukorrale Euroopas.

Ehk tuleb hiljuti kahekümneseks saanud põhiseadust kohandada vastavalt elule ja see hääletusele panna. See oleks kõige ausam lahendus.