Miks peaks kohaliku omavalitsuse juhtimine olema apoliitiline?

by Indrek Neivelt

“Delfi” poolt korraldatud debati ” Kas poliitiline või apoliitiline linnajuhtimine?” teesid. 9.okt. 2013

Miks on parem apoliitiline juhtimine kohaliku omavalitsuse tasemel?

Kõik maailma suurfirmad, riigid otsivad võimekaid juhte. Äris on juhtide otsimine globaalne tegevus ja juhid on globaalsel turul. Poliitikas see nii ei ole. Kuigi näiteid ajaloost on.

Statistika ja juhtide valik

Juhtide kohustusliku parteistamisega me mitte ei suurenda, vaid oluliselt kitsendame juhtide ringi, keda on võimalik juhtimisse kaasata. Kui kolmkümmend aastat tagasi oli Eestimaa Kommunistliku Partei liikmeid üle saja tuhande ja valik kõrgematele kohtadele tehti nende hulgast, siis täna on erakondade liikmeid kokku poole vähem ja suuremad parteid on 10-15 tuhande liikmega. Mis omakorda tähendab, et kui üks partei peaks mehitama ära kõik tähtsamad kohad riigis, siis oleks valik kümme korda väiksem. Kui kaasata kõik parteid, siis oleks ikkagi valik poole väiksem.

Kui siia lisada veel näiteks võrdlus Soomega, kus elab peaaegu viis korda rohkem inimesi, siis on meie juhtide valik minimaalselt kümme aga pigem ikkagi kakskümmend või kolmkümmend korda väiksem. Mis ei tähenda, et meie juhid on niipalju nõrgemad. Lihtsalt tõenäosus, et teatud ametikohale saadakse aus ja võimekas inimene, on oluliselt väiksem.

Karjäärivõimalus

Vaatame näiteks kahte noort värskelt ülikooli lõpetanud spetsialisti. Üks läheb tööle ministeeriumisse ja teine tööle linnavalitsusse. Ministeeriumis töötav inimene teab, et ta võib karjääriredelil tõusta asekantsleriks ja ka kantsleriks. Ja keegi ei sunni teda parteisse astuma. Linnavalitsusse tööle läinu aga teab, et selleks, et saada abilinnapeaks, rääkimata juba linnapea kohast, tuleb olla partei liige. Me  oleme jällegi vähendanud võimalike võimekate inimeste hulka, kes kohalikul munitsipaaltasemel töötavad.

Kohaliku omavalitsuse juhtimine ei ole maailmavaateline

Kas munitsipaaltasemel on kohta maailmavaatel? Maksud kehtestab Riigikogu ja ka seadused kuhu kohalikud omavalitsused peavad raha kulutama. Kohalike maksude osatähtsus on marginaalne. Need teemad, millega tegeleb kohalik omavalitsus ei ole maailmavaatelised. Need on lihtsad ja praktilised teemad. See ei ole nii, et parempoolsed parandavad paremal pool teed auke ja vasakpoolsed vasakul pool.  Samuti ei ole tähtis liberaalsuse – konservatiivsuse telg.

Väljaspoolt tulnud juhi risk

Juhtimispraktika näitab, et väljastpoolt ettevõtet palgatud juhtide  õnnestumise tõenäosus on umbes viiskümmend protsenti. Ehk siis pooled väljaspoolt palgatud juhtidest õnnestuvad  ja pooled ebaõnnestuvad. Seetõttu üritatakse enamasti juhte palgata seestpoolt ehk omast organisatsioonist. Ministeeriumi puhul jääb kantsler peale valimisi paika ja tagab stabiilse juhtimise. Linnas vahetuvad aga uue koalitsiooni korral nii linnapea kui ka kõik abilinnapead. See on aga väga suur risk ja linnakodanikena peaks me tegema kõik, et seda riski vähendada.

Kõiki neid elementaarseid juhtimistõdesid arvesse võttes oleks mõistlik kui poliitikat tehakse volikogu tasemel ja linnajuhtimine oleks apoliitiline. Nii nagu ministeeriumite juhtimine. Mis ei tähenda, et inimesed ei või kuuluda erakondadesse. Samas peab aru saama, et inimene peab olema lojaalne oma erialale ja ametikohale, mitte parteile. Praegu oleme me praktilislet samas kohas, kus kolmkümmend aastat tagasi, kus partei komitee oli tähtsam kui täitevvõim. Siis oli üks partei ja nüüd on neli.

Tegelikult on enamikes kohalikes omavalitsustes olukord selline, et kõikide parteide peale kokku ei saa korralikku ja võimekat juhtimismeeskonda.