1. Arvestades, et me oleme WTO ja Euroopa Liidu liige, on meie mänguruum majanduspoliitikas eristuda väga väike. Kõik on juba ära reguleeritud. Täna on ilmselt nii, et 80-90% majanduspoliitikast on maksupoliitika.  Kui me tahame, et majandus hakkaks rohkem arenema, siis on maksupoliitika muutmine üks väheseid instrumente.

2. “Maksudega ei mängita” –  see on üks dogmadest. Aga kui järele mõelda, siis ei ole loogiline, et maailm meie ümber muutub aga meie maksusüsteem ei muutu.

3. Viimased kümme aastat juhitakse riiki nagu raamatupidajad juhiks firmat, siit natuke juurde ja siit veidi maha. Peaks olema mingid suured põhimõtted ja eesmärgid ning need peaks algama inimesest.  Näiteks inimene, kes teenib alla elatusmiinimumi, tulumaksu ei maksa. Tänase süsteemi järgi alla elatusmiinimumi teeniv inimene peab maksma tulumaksu. Samas ettevõte, kes näiteks naudib siin monopoolset või oligopoolset positsiooni ja kelle rentaablus on oluliselt suurem kui normaalses konkurentsi kohane, ettevõtte tulumaksu ei maksa. See ei ole õiglane.

4. 15 aastat tagasi, kui muudeti ettevõtete tulumaksusüsteemi, oli teine olukord. Kapitali oli vähe ja see oli kallis. Laenuintressid olid siis kümme protsenti ja rohkem. Me ei olnud siis Euroopa Liidu liikmed ja meil oli vaja olla atraktiivne kapitalile. Kapital oli siis kallim kui arenenud Euroopas. Täna oleme me Euroopa Liidus ja meil on euro. Raha trükitakse kogu aeg juurde ja kapitali ei maksa suurt midagi. Juba mõnda aega liigub kapital sinna, kus on ajud. Aga tööjõudu maksustame me kõrgemalt kuna kasumit ega vara me ei taha maksustada.

5. Kui näiteks taastada ettevõtete tulumaks tasemel 15% ja dividendidele eraldi maksu mitte panna, oleks selle mõju riigieelarvele suurusjärgus 300 miljonit eurot ja rohkem. Selle võrra saaks alandada näiteks sotsiaalmaksu peaaegu poole võrra.  See oleks tuntav erinevus, sest vähendada maksu 1-2% ei annaks mingisugust efekti.

Alkoholi ja tubakaaktsiis võiks minna Haigekassale. See oleks peaaegu pool Haigekassa eelarvest. Arvestades alkoholi ja tubaka mõju tervisele, oleks see õiglasem lähenemine kui alkoholi ja tubaka tarbijad annaks oma panuse Haigekassa rahastamisse. Ehk sotsiaalmaks ravikindlustuseks ei sõltuks mitte ainult inimeste palkadest vaid ka otsestest probleemide tekitajatest. Rahaliselt sellel mingit mõju ei ole, aga mõtteviisina, et makstud kütuseaktsiisist ehitatakse ja korrastatakse teesid, oleks jumet.

6. Viimastel aastatel on liigutud maksumuutustega vales suunas. Seda peaks tunnistama. Maamaks on üks kõige õiglasemaid makse ja selle vabastus oli vale samm. Nii nagu ka tulumaksu langetamine ja tulumaksuvaba miinimumi samal tasemel hoidmine. Tulemus on täna selline, et just selles kategoorias, kus on palgad 800-1500 eurot, on meie tööjõu maksud liiga kõrged. Aga see on just palgatase, kus on meie tänased eksportivad tööstusfirmad.