Pensionifondid võiks osa raha põllumajandusse investeerida

by Indrek Neivelt

Endine hansapankur Indrek Neivelt soovitab põllumeestel vähendada võlakoormat ja kaasata investoreid. Näiteks müüa maa pensionifondidele ja olla ise rentnik.

Teete täna aasta põllumehe konverentsil ettekande majanduskriisi mõjudest. Mis meid ees ootab ja miks?

Ilmselt ootab meid vähemalt paar aastat ees kõikumiste periood. Maailma majandus otsib pärast suurt langust Euroopas ja Põhja-Ameerikas uut tasakaalu. Kuna liikumised on olnud väga kiired, siis edasi tuleb palju nn järellainetusi.

Üks on kindel: kriisieelne olukord tagasi ei tule ja samale tasemele jõudmiseks läheb aega ning tuleb teha palju tööd. Ka maailma majanduse jõujooned mängitakse selle kriisi jooksul jõuliselt ümber.

Mis on teie meelest kõige rängemalt mõjutanud põllumajanduse praegust seisu, nii et ka paljud ettevõtlikumad põllumehed on sunnitud kahjumiga tootma?

Aasta tagasi, kui suur kriis algas, arvasin, et kõige vähem puudutab see põllumajandust ja toiduainetööstust, sest süüa ju inimene ikka tahab.

Teleka või majaostu saab edasi lükata, aga söömist mitte. Kuid ma eksisin. Põllumajandus ei ole küll nii hullus seisus kui autotööstus, aga kiita pole siin midagi.

Toiduainete hinnad on väga palju kõikunud ja siin on raske midagi kõrvalt soovitada. Tuleb vähendada võlakoormust ja kaasata investoreid. Kui võlakoorem on väiksem, siis on ka omahind paindlikum.

Miks ei võiks näiteks meie pensionifondid osa rahast põllumajandusse investeerida? Põllumajandusettevõtted võiks müüa maa pensionifondidele ja ise olla rentnikuks. Aga siis ei ole ilmselt pensionifondidesse investeerijad tootlikkusega rahul.

Teie eduvalem maainimesest ettevõtjale?

Ega keegi ometi arva, et mul on mingi imepärane valem olemas. Tööd on vaja teha. Nii õpetasid mind vanemad. Raske töö ja endasse uskumine.

Kas majanduskriisi põhi on juba käes ning millal algab tõus?

Seda peaks selgeltnägijate käest küsima. Tundub, et kiire ja järsk kukkumine on möödas. Paar aastat kõigume ilmselt nulli lähedal. Ei ole erilist kasvu, kuid ei tohiks ka enam palju kukkuda. Majandus areneb nii, nagu inimesed käituvad, ja seda ennustada ei ole võimalik.

Kas olete jätkuvalt veendunud, et Eesti ei peaks liiga kiirelt eurole üle minema?

Olen juba kümmekond aastat eurot reklaaminud. Alguses ühepoolse kasutuselevõtuna ja hiljem rääkinud sellest, et peaks eurole üleminekuks midagi tegema.

Liigne kärpimine olukorras, kus meie majandus langeb viisteist protsenti aastas, on lihtsalt liiga riskantne. Mina selliseid riske ei soovitaks võtta. Positiivne efekt ei ole piisavalt suur, võrreldes riskiga.

Milline on teie hinnang praegusele pangandusseisule Eestis?

Üksikud helgemad momendid on, aga kokkuvõttes on olukord panganduses kehvavõitu.

Tundub, et mõtlemine on lubatud ainult peakontoris ning selle tõttu on kõik targemad kas lahkunud või lõpetanud oma peaga mõtlemise. Inimesed ei mõtle enam ise, vaid täidavad peakontorist tulnud ettekirjutusi.

See on suletud ring: mida rohkem peakontorist reguleerida, seda vähem inimesed oma peaga mõtlevad ja ise vastutavad. Kui sa ei lase inimestel otsustada ja vastutada, lähevad jälle tublimad ära ja uusi talente ei tule. Ning peakontor vaatab, et on vaja veelgi rohkem reguleerida.

Nõukogude Liidus üritati Moskvast juhtida kevadkülvi algust kõikides liiduvabariikides. Ega paljud suurkorporatsioonid oma mõtteviisilt sellest erine.

Tegelete praegu pangandusega Peterburis. Mil moel on sealne tegevus teie suhtumisi ja mõtteviisi muutnud?

On kindlasti muutnud. Saan väga hästi aru Venemaa käitumisest ja loogikast. Maailm on teistsugune, kui sa vaatad seda riigi poolt, kellel on palju toorainet. Meie oleme nende riikide seas, kel ei ole nii palju loodusressursse ja kes tahavad seda odavalt osta.

Nimetate end teisitimõtlejaks. Kelle või mille vastu oma filosoofiaga astute?

Ma pole kellegi vastu. Kui valitsejad rääkisid majanduskasvust, arvasin ma, et see kasv ei ole jätkusuutlik. Praegu arvan, et languse suurendamine eurole ülemineku pärast on liiga riskantne.

Lisaks tegelen tehnoloogia investeeringutega ja Venemaaga. Paar aastat tagasi vaadati mind seepärast kui segast, sest kõik tegelesid siis kinnisvaraga.

Eks see väheke vastuvoolu ujumine ole ja seepärast siis ka see teisitimõtleja tiitel.

Kas majandussurutis on puudutanud ka teid isiklikult?

Olen sellise kasvatusega, et kogu aeg peab salves vähemalt järgmise aasta varu olema ja kulutada tuleb mõistlikult. See tähendab, et me ei laristanud ka buumi ajal ja praegu elame samamoodi.

Viide: http://www.maaleht.ee/archive/print.php?id=26417535