Rongiga Berliini sõitmisel peab olema palju raha ja palju aega
by Indrek Neivelt
Vaidlused Rail Baltica üle võtavad tuure üles ja see on ainult hea. Vaidluses sünnib tõde. Nii ütleb vanasõna. Olen väga sage reisija ja juba viisteist aastat on olnud harvad need nädalad kui ma ei ole kusagile Eestist välja sõitnud. Seetõttu avaldan arvamust lähtudes oma kogemustest.
Ma ei saa aru jutust kui keegi räägib rongiga Berliini sõitmisest. Miks? Sest maailmas on välja kujunenud mingid rusikareeglid. Üks rusikareeglitest ütleb, et kui rongiga sõit on üle nelja tunni, siis on lennuk otstarbekam. Otstarbekam tähendab, et on odavam ja kiirem. Loomulikult sõltub see kui kaugel on lennujaam linna keskusest ja paljudest muudest asjaoludest. Aga neli tundi on üldiselt see piir. Lisaks eeldab rongiliiklus suuremaid keskusi kui Tallinn või Riia. Minu mäletamist mööda on paar korda proovitud avada lennuliin Tallinna ja Berliini vahel aga reisijaid pole piisanud. Samas on lennukis teatavasti vähem reisijaid kui rongis. Ma reisin väga palju ja olen kindel, et ma ei hakka Berliini ega ka Varssavisse rongiga sõitma. Sest lennukiga on lihtsalt odavam ja kiirem. Riiga läheks ilmselt kiirrongiga. Sõltuvalt graafikutest võib-olla Vilniusesse aga mitte Berliini või Varssavisse.
Ma arvan, et me võiksime aru saada, et nii kaugel kui on Tallinnast Berliin ja Varssavi, rongiga ei sõideta. Berliini on ikkagi 1500 kilomeetrit ja Varssavisse üle tuhande kilomeetri. Me võime rääkida, et rongi maksimaalne kiirus on üle 200 km tunnis. Keskmine kiirus koos peatustega on ikkagi umbes 150 km tunnis. Ehk kokku läheb Berliini sõit ikka minimaalselt kümme tundi. Berliinist Pariisi kuhu on tuhatkond kilomeetrit, sõidab rong täna kaheksa tundi.
Kõike seda arvestades on leedukate tahtmine liin läbi Vilniuse viia igati mõistlik. Meie saame rongiga Riiga ja vahest isegi Vilniusesse sõita. Leedukad saavad rongiga Varssavisse ja Riiga ning hädaga pooleks isegi Berliini. Lätlased saavad rongiga sõita Tallinna ja Vilniusesse. Berliin jääb lätlastele kindlasti liiga kaugeks. Samuti on mõistlik Berliini ja Varssavi vaheline ühendus, mis täna ka toimib. Ja kui keegi tahab turistina näiteks sõita rongiga läbi Baltimaade, siis oleks ju kasulik, kui igas suuremas linnas saab maha tulla ja väikese tiiru teha ning järgmine päev edasi sõita. Ega siis turistil nii kiire ka pole. Võib-olla sõidaks isegi turistina korra selle tee rongiga läbi.
Lisaks tekib huvitav teema sõidugraafikutega. Kui näiteks hommikul varakult Tallinnast rong Berliini poole sõitma hakkab, siis seesama rong jääb Riiast Vilniusesse sõitjatele liiga hiliseks. Edasi on veelgi keerulisem. Loota, et rong iga paari tunni tagant sõidab, ei ole põhjust, sest reisijaid lihtsalt ei ole. Öine rong on muidugi tore Tallinnast peale minejatele aga mida arvavad sellest leedukad kui nad peaks kell kaks öösel rongi peale minema ja kell kuus Varssavis ümber istuma. Lisaks on rong kallim lennukist. Praegu tundub, et teeme raudtee valmis ja siis selgub, et lennukipilet Berliini maksab sada ühikut ja rongipilet neli-viis korda rohkem. Aga umbes sellised need kulud on.
Kaupade vedamisega on sama lugu. On laevatransport ja on autotransport. Soomlased ei hakka oma kaupa laevaga üle lahe tooma ja siis rongi peale laadima. Laevaga on odavam ja autotransport läheb kokkuvõttes kiiremini kohale. Omal meil sellises koguses kaupa, mida oleks vaja rongiga vedada, ei ole ja ilmselt ka ei tule. Lisaks ei ole kaubarongil suurt vahet kas ta läheb läbi Vilniuse ja Tartu või otse.
Mina ei usu Rail Baltica tasuvust. Ükskõik mida keegi ei ürita paberil näidata. Tabeleid osatakse ikka teha. Seda nägime me ka Estonian Airi puhul, kus paberil oli kõik hästi. Minu pankuri kogemus ei uskunud siis Estonian Airi plaani ja ei usu ka praegu Rail Baltica plaani. Ma võtan seda kui poliitilist projekti, kuidas meid Euroopaga rohkem siduda. Ma arvan, et nii tulekski Rail Balticat võtta ja ausalt endale tunnistada. Ja tunnistada, et me ei ole nii rikkad, et kiirrongiga Berliini sõita. Kui me tunnistaksime endale, et Varssavini ja Berliinini meist sõitjaid ei ole, siis me vaataks asjale hoopis teise pilguga. Oleks ju tore kui rong läheks läbi Vilniuse ja ka läbi Tartu. Sest nii saame me rohkem reisijaid, kes sõidavad vahejaamadesse. Ehk siis lihtsalt seletatult kui Tallinnast hakkab rong Berliini poole sõitma, siis suure tõenäosusega ei ole seal ühtegi inimest, kes sama rongiga Berliini sõidaks. Küll aga on rongis need, kes sõidavad Riiga. Ja Riiast sõidetakse Vilniusesse jne.
Miks on läbi Tartu sõitmine kasulikum?
Raudtee ehitamise ajal üle saja aasta tagasi oli olukord selline, et raudtee tõi elu paikadesse, kust ta läbi läks. Raudteel liikusid inimesed ja kaubad. Kiirused olid väikesed ja peatusi oli palju ning raudtee tõi elu. Mõelgem näiteks Jõgeva või Tapa peale ja sellele, millal need kohad õitsesid. Tänase kiirraudteega on olukord risti vastupidine. Raudtee viib elu kuna peatusi on väga harva ja raudtee tekitab mõlemale poole tupikud. Ja tupikutes nagu teada ei kipu elu arenema. Kui me teeme raudtee läbi Pärnu, siis tekitame juurde suure hulga tupikutes asuvaid asulaid ja teeme regionaalse arengu veelgi keerulisemaks. Uus raudtee lõhuks olemasoleva teede võrgustiku. Põllumeestel läheb oma maadele ligisaamine keeruliseks. Ja metsameestel on olukord veelgi hullem. Tekib küsimus, kas kõikidele metsatükkidele lähema kümnekonna aasta jooksul üldse ligi saabki. See on aga mõtetu lisakulu. Ja mille nimel? Et kiiremini Berliini sõita, kuhu keegi Tallinnast tegelikult ei sõida. Sest nagu ma püüdsin seletada, sõidame me pigem ka Vilniusesse lennukiga. Varssavist ja Berliinist rääkimata.
Kokkuvõttes arvan, et Rail Balticat tuleks võtta kui mittetasuvat Euroopaga sidumise projekti. Berliini poole mineva rongiga võiks sõita hea meelega, aga kuni Tartuni või Riiani. Ja las see rong sõidab läbi Vilniuse. Nii oleks rohkem reisijaid ja kiiruses pole nagunii olulist vahet. Läbi Tartu sõites oleks aga regionaalpoliitilised probleemid väiksemad. Kõige parem oleks muidugi kui saaks sama raha maantee peale kulutada aga kui seda ei saa, siis oleks läbi Tartu ja Vilniuse Berliini poole sõita oluliselt mõistlikum.
Kommentaarid
Tegelikult hea meel mul ka selle üle, et olen kõike seda püüdnud mitmel erineval moel varemgi välja tuua, see aga annab kinnitust, et olen õigel teel.
Eestimaa Blogi
Keskmine reisilennuk ei kuluta õhkutõusmisel kütust ‘kümnetes tonnides’. Võtame ühe keskmise näitena Boeing 737-800, mille MAKSIMAALNE pardalevõetav kütusekogus on 26 000 liitrit — see teeb lennukikütuse tihedusega (0,81) läbi korrutades ca 20 tonni. Päris kindlasti ei ole võimalik selle juures õhkutõusul kümneid tonne või isegi kümmet tonni põletada.
Ma paljuski nõustun Indrekuga, aga- terves Euroopas seiklevad sajad tuhanded noored ringi erinevate RailPass`idega. Kehtivad päevast-nädalast-kuust kuni- ma ei tea. Aga hinnad on väga odavad ja marsruudi valid ise. Kehtiv RailPass ja küta läbi või kogu Euroopa. Kindel on ju see, et kui läbimõõt sobib, haaratakse ka RailBaltica sellesse süsteemi. Näide: http://www.eurail.com/ – lase ringi 24s riigis alates 2 nädalat ja 442EUR. Lennukiga ma selle raha eest 24 riiki läbi ei sõida. Teiseks- kaubad. Ma olen uskunud kõiki neid uuringuid, et transport kolib konteineritesse. Ja need sellid sobivad kindlasti rohkem rongi peale, kui autode taha. Olen auto ja bussiga korduvalt Euroopas käinud ja pilt on see, et neid rekkasid on ikka selgelt liiga palju. Usun, et rong, kui kiirem autovedudest pikkadel vahemaadel, korjaks kindlasti suurema osa ära. Ja kolmandaks. Kunagi tsaariaegadel valis Venemaa oma raudtee laiuse justnimelt sõjalisel põhjustel Euroopast erineva. Tuleks siis nüüd selle projekti raames äkki tänapäeva? Lühidalt, ma arvan, et see on toetamist väärt projekt.