Fondihaldurid peaksid osa teenustasust tagasi maksma.

by Indrek Neivelt

Olin eelmise kümnendi alguses pensionireformi tegemise ajal Hansapanga juht. Hansapank, mida täna tuntakse Swedbanki nime all, sai siis endale rohkem kui pooled pensionikogujad. Kui ma täna sellele reformile tagasi mõtlen, siis tuleb tunnistada, et nii kehva tulemust me ei oodanud. Me ei uskunud, et tootlused nii madalad tulevad. Madalas tootluses ei ole põhjust süüdistada ainult fondihaldureid. Maailm me ümber on selle aja jooksul palju muutunud: krooni asemel on euro ja kiire majanduskasv on asendunud paigaltammumisega. Samuti on intressi tase eurotsoonis rekordmadalal.
Fondide haldamise äri maailmas on uue intressi tasemega pidanud kohanema ning teenustasud on oluliselt langenud. Kahjuks mitte Eestis. Tolleaegsete tootluste ja mahtude juures olid fondide teenustasud mõistlikud ja kindlasti ei olnud see siis pankade jaoks suur äri. Pigem ikka vastupidi. Aga juba vähemalt viis-kuus aastat on meie pensionifondide tasud olnud liiga kõrged.
Kui vaadata pensionireformi tervikuna, siis pensionikogujad on saanud viletsa tootluse ja ka Eesti majandust on pensionirahad vähe arendanud. Ainukesed, kellel on läinud vastavalt ootustele, on olnud fondihaldurid. Kuna enamike fondide tootlused on olnud viletsad ning alla ootuste, siis võiksid nende fondide haldurid oma viimase viie aasta jooksul kogutud tasudest suure osa klientidele tagasi maksta. Aluseks võiks võtta näiteks Rootsi samasuguste fondide tasud. Ja kindlasti tuleks võrrelda pensionikoguja teenitud raha ja fondihalduri poolt teenustasudeks võetud raha. Ei ole ju normaalne, et need summad on mõne fondi puhul praktiliselt võrdsed.
Just selle pärast, et pensionireform ei ole minu ootustele vastanud, olen ka pensioniühistu Tuleva kaasasutaja. Üks on kindel: ettevõtted nagu Iizi, Transferwise, Pocopay. Crowdestate ja Tuleva muudavad meie finantsmaailma paremaks.